35. Aga kui aeg oli läinud hiliseks, tulid Ta jüngrid Ta juure ja ütlesid: „Paik on tühi ja aeg jääb juba hiliseks;
36. lase nad minema, et nad läheksid ümberkaudu asulaisse ja küladesse ja ostaksid endile leiba, sest neil ei ole midagi süüa!”
37. Aga Tema kostis ja ütles neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad ütlesid Temale: „Kas me peaksime minema kahesaja teenari eest leiba ostma ja neile süüa andma?”
38. Aga Tema küsis neilt: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake.” Kui nad olid teada saanud, ütlesid nad: „Viis leiba ja kaks kala.”
39. Ja Ta käskis neid asetada k
40. Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiekümnekaupa.
41. Ja Ta v
42. Ja k
43. Ja korjati kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesist ja kalust.
44. Ja neid, kes leivust olid söönud, oli viis tuhat meest.
45. Ja sedamaid sundis Ta Oma jüngreid astuma paati ja s
46. Ja kui Ta lahkumistervituse oli ütelnud, läks Ta mäele palvetama.
47. Kui siis
48. Ja Ta nägi neil s
49. Aga kui nad Teda nägid mere peal k
50. Sest nad k
51. Ja Ta läks nende juure paati, ja tuul rauges. Ja nad kohkusid üpris väga iseenestes,
52. sest nad ei olnud veel aru saanud leibade loost, vaid nende süda oli läinud k